Juba kümne päeva pärast alustan sõitu 40-kordse ultratriatloni stardipaika Playitase spordikuurorti Fuerteventural. Enne seda tahan Leedu 2-kordse ultratriatloni MM-i blogis kokku võtta ja sellega võistlusele joone alla tõmmata.
Foto: Atraks Lietuva Facebook page
Taastumiskiirusest annab kõige parema ülevaate nõrgim ala. Minu puhul on selleks alati olnud ujumine. Juba Leedu võistlusele eelnenud ujumistreeningud näitasid selgelt, et kuus nädalat ei ole piisav aeg 5-kordsest katkematust ultratriatlonist taastumiseks ning seda ennekõike just kiirusvõimekuse mõttes. Seega juba enne Leedu võistluse starti teadsin, et ujumises ma juuni võistlusega sarnast aega ei saavuta. Kui juunis kulus mul 7,6 km ujumiseks 2:14:45, siis Leedus läks aega 2:36:22.
Võrdluseks veel nii palju, et 2015. aastal kulus mul Leedus täpselt samal rajal ujumisele 2:22:27. Seda tempot suutsin seekord hoida kõigest veerand distantsi. Seejärel oli selge, et rattasõidu- ja jooksuvõimekuse säilitamiseks tuleb ujumises rahulikumalt võtta. Veest väljusin 12. positsioonil ning mul oli ainult üks roll - võtta maha nii palju konkurente kui võimalik. See oli motiveeriv.
2- ja 3-kordse ultratriatloni rekordid on sedavõrd võimsad, et enam ei saa ma vahetusalas rattariiete vahetamisele aega kulutada, vaid tuleb kasutada triatlonikombet. See tagas kohe ka edu, sest vahetusala ei ole ma kunagi varem võitnud. Leedus õnnestus mul olla kiireim - ujumiselt rattale üleminekuks kulus mul kõigest 1:50.
Foto: Atraks Lietuva Facebook page
366 km keskmise kiirusega 36,1 km/h
Ametlikult mõõdistatud rattatrassi kogupikkus oli 360 km, kuid see oli mõõdetud ideaaltrajektooril. Kui kolme kilomeetri pikkusel ringil on 46 ratturit ning kui kõigest kolm neist liiguvad sinuga sarnase kiirusega, siis ideaaltrajektooril sõitmisest ei saa juttugi olla. Välisrajal sõites ja aeglasematest pidevalt möödudes kogunes Garmini kella järgi rattakilometraažiks 366,5 km. Aega kulus mul selle distantsi läbimiseks 10:08:49. Võistluse korraldaja poolt mõõdetud rattaaja (10:14:08) hulka arvati ka teises vahetusalas kulunud aeg. Rattasõidu keskmine pulss oli 137 ning maksimaalne 166 lööki/minutis. Rattasõiduga tõusin kolmandale kohale ning mind jäi teisest kohast lahutama kõigest 15 minutit.
Hea meel on näha, kuidas iga aastaga olen ma rattal tugevamaks saanud. Selle hooaja heale rattavormile pani aluse eelmisel sügisel 20-kordse ultratriatloni ajal Fuerteventura rasketes oludes (tugev tuul ja 45 760 tõusumeetrit) sõidetud 3600 km. Peagi algava 40-kordse raames tuleb mul neis oludes kaks korda enam ehk 7200 km ratast sõita. Olen kindel, et see loob head eeldused olla järgmisel suvel veel parema rattasõiduvõimekusega.
Foto: Atraks Lietuva Facebook pageFoto: Atraks Lietuva Facebook page
Taastumiskiirusest annab kõige parema ülevaate nõrgim ala. Minu puhul on selleks alati olnud ujumine. Juba Leedu võistlusele eelnenud ujumistreeningud näitasid selgelt, et kuus nädalat ei ole piisav aeg 5-kordsest katkematust ultratriatlonist taastumiseks ning seda ennekõike just kiirusvõimekuse mõttes. Seega juba enne Leedu võistluse starti teadsin, et ujumises ma juuni võistlusega sarnast aega ei saavuta. Kui juunis kulus mul 7,6 km ujumiseks 2:14:45, siis Leedus läks aega 2:36:22.
Võrdluseks veel nii palju, et 2015. aastal kulus mul Leedus täpselt samal rajal ujumisele 2:22:27. Seda tempot suutsin seekord hoida kõigest veerand distantsi. Seejärel oli selge, et rattasõidu- ja jooksuvõimekuse säilitamiseks tuleb ujumises rahulikumalt võtta. Veest väljusin 12. positsioonil ning mul oli ainult üks roll - võtta maha nii palju konkurente kui võimalik. See oli motiveeriv.
2- ja 3-kordse ultratriatloni rekordid on sedavõrd võimsad, et enam ei saa ma vahetusalas rattariiete vahetamisele aega kulutada, vaid tuleb kasutada triatlonikombet. See tagas kohe ka edu, sest vahetusala ei ole ma kunagi varem võitnud. Leedus õnnestus mul olla kiireim - ujumiselt rattale üleminekuks kulus mul kõigest 1:50.
Foto: Atraks Lietuva Facebook page
366 km keskmise kiirusega 36,1 km/h
Ametlikult mõõdistatud rattatrassi kogupikkus oli 360 km, kuid see oli mõõdetud ideaaltrajektooril. Kui kolme kilomeetri pikkusel ringil on 46 ratturit ning kui kõigest kolm neist liiguvad sinuga sarnase kiirusega, siis ideaaltrajektooril sõitmisest ei saa juttugi olla. Välisrajal sõites ja aeglasematest pidevalt möödudes kogunes Garmini kella järgi rattakilometraažiks 366,5 km. Aega kulus mul selle distantsi läbimiseks 10:08:49. Võistluse korraldaja poolt mõõdetud rattaaja (10:14:08) hulka arvati ka teises vahetusalas kulunud aeg. Rattasõidu keskmine pulss oli 137 ning maksimaalne 166 lööki/minutis. Rattasõiduga tõusin kolmandale kohale ning mind jäi teisest kohast lahutama kõigest 15 minutit.
Hea meel on näha, kuidas iga aastaga olen ma rattal tugevamaks saanud. Selle hooaja heale rattavormile pani aluse eelmisel sügisel 20-kordse ultratriatloni ajal Fuerteventura rasketes oludes (tugev tuul ja 45 760 tõusumeetrit) sõidetud 3600 km. Peagi algava 40-kordse raames tuleb mul neis oludes kaks korda enam ehk 7200 km ratast sõita. Olen kindel, et see loob head eeldused olla järgmisel suvel veel parema rattasõiduvõimekusega.
Järgmises postituses kirjutan sulle jooksuga seotud numbritest ja minu järgmistest eesmärkidest seoses selle distantsiga.