Tõele vastab ütlus, et ilm on ultratriatloni neljas distsipliin. Üheteistkümnest ultratriatlonist ainult ühel korral on olnud ideaali lähedane ilm. Enamasti on tulnud rinda pista väga palava ilmaga ning neljal korral vihma, külma ja tuulega. Selles suhtes aga midagi muud ette võtta ei ole, kui treeningutel end rasketeks oludeks ette valmistada. Ka mu selle aasta põhikatsumus saab olema kuumades oludes, kuid vähemalt on Eesti soe suvi ning palavates oludes toimunud Austria ja Saksa võistlused mind Fuerteventura kliima jaoks hästi ette valmistanud.
Foto: Jörg Borkowski
Kaks 3-kordset ultratriatloni kolme nädala jooksul
Austria ja Saksa võistluste vahele jäi 19 päeva. Kas see oli piisav aeg taastumiseks? Täna võin sellele küsimusele vastata jaatavalt. Kusjuures füüsiliselt ja vaimselt oli teine (Saksa) võistlus isegi kergem. Põhjus selles, et Austria võistlusega saavutatud keha võime ülipikalt sportida ei olnud jõudnud veel taanduma hakata. Näiteks kui Austrias jäid 540 km rattasõidu lõpuks õla- ja kaelalihased üsna kangeks, siis Saksas kulges 540 km rattasõitu üsna muretult. Sama saan öelda ka 126.6 km jooksmise kohta. Kui Austrias pidin jooksu teises pooles kangeks jäänud lihaseid venitama ja elule tagasi kutsuma, siis Saksas tegin esimesed kerged venitused alles kolmanda maratoni alguses.
Märgatav erinevus oli ka taastumises. Tänaseks on Saksa võistlusest möödas veidi vähem kui 9 päeva. Füüsiline seisund on juba väga hea ning treeningud Furteventuraks taas täies hoos.
Foto: Kadi Nisu (päevasel ajal oli rattatrassil palju põllutöömasinaid liikumas).
Ainuke miinus võis olla see, et Saksa võistluseks ei olnud rattasõiduvõimekus täielikult taastunud. Kahjuks on seda täna raske tõsikindlalt väita, sest Austria ja Saksa rattatrass erinevad kui öö ja päev. Austria rattatrass oli kiirete kurvide, lauge profiili, vähese liiklusega ja sisuliselt tuulevaikne. Saksa rattarada lainetas üles-alla, vahepeal oli liikluses hullumaja, ühel ringil tuli kaks korda teha ringteel tagasipööre ning võistluse ajal puhus tugev külgtuul. Kui Austrias kulus mul 540 km läbimiseks 15:42:11, siis Saksas 16:37:10. Samas viimane aeg on tervelt 41 minutit parem eelmisel aastal Saksas välja sõidetud ajast. Seega ei julge tõsikindlalt väita, et Austria võistlus võis mõjutada Saksas rattasõitu.
Uus väljakutse järgmiseks aastaks
Järgmisel aastal toimuvad need kaks võistlust aga nädala võrra veel väiksema vahega. Huvitav oleks teada, kas suudaksin kaks 3-kordset nii hästi läbida ka siis, kui võistluste vahele jääb kõigest 12 päeva taastumiseks. Neist neli päeva veedaksin ma autos :).
Foto: Jörg Borkowski
Kaks 3-kordset ultratriatloni kolme nädala jooksul
Austria ja Saksa võistluste vahele jäi 19 päeva. Kas see oli piisav aeg taastumiseks? Täna võin sellele küsimusele vastata jaatavalt. Kusjuures füüsiliselt ja vaimselt oli teine (Saksa) võistlus isegi kergem. Põhjus selles, et Austria võistlusega saavutatud keha võime ülipikalt sportida ei olnud jõudnud veel taanduma hakata. Näiteks kui Austrias jäid 540 km rattasõidu lõpuks õla- ja kaelalihased üsna kangeks, siis Saksas kulges 540 km rattasõitu üsna muretult. Sama saan öelda ka 126.6 km jooksmise kohta. Kui Austrias pidin jooksu teises pooles kangeks jäänud lihaseid venitama ja elule tagasi kutsuma, siis Saksas tegin esimesed kerged venitused alles kolmanda maratoni alguses.
Märgatav erinevus oli ka taastumises. Tänaseks on Saksa võistlusest möödas veidi vähem kui 9 päeva. Füüsiline seisund on juba väga hea ning treeningud Furteventuraks taas täies hoos.
Foto: Kadi Nisu (päevasel ajal oli rattatrassil palju põllutöömasinaid liikumas).
Ainuke miinus võis olla see, et Saksa võistluseks ei olnud rattasõiduvõimekus täielikult taastunud. Kahjuks on seda täna raske tõsikindlalt väita, sest Austria ja Saksa rattatrass erinevad kui öö ja päev. Austria rattatrass oli kiirete kurvide, lauge profiili, vähese liiklusega ja sisuliselt tuulevaikne. Saksa rattarada lainetas üles-alla, vahepeal oli liikluses hullumaja, ühel ringil tuli kaks korda teha ringteel tagasipööre ning võistluse ajal puhus tugev külgtuul. Kui Austrias kulus mul 540 km läbimiseks 15:42:11, siis Saksas 16:37:10. Samas viimane aeg on tervelt 41 minutit parem eelmisel aastal Saksas välja sõidetud ajast. Seega ei julge tõsikindlalt väita, et Austria võistlus võis mõjutada Saksas rattasõitu.
Uus väljakutse järgmiseks aastaks
Järgmisel aastal toimuvad need kaks võistlust aga nädala võrra veel väiksema vahega. Huvitav oleks teada, kas suudaksin kaks 3-kordset nii hästi läbida ka siis, kui võistluste vahele jääb kõigest 12 päeva taastumiseks. Neist neli päeva veedaksin ma autos :).