Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
29. september 2019
40-kordse ultratriatloni statistika alade ja päevade lõikes
23. september 2019
Virge: hetki meie pereelust
13. september 2019
Vaata, õpi ja tee paremini - nii rekordid sünnivadki
06. september 2019
Tagaajaja roll on samuti motiveeriv 
14. august 2019
Pulsinäitajate järgi ma justkui ei spordiks
01. august 2019
Austria 5-kordne ultratriatlon: ootamatustele kaotatud maailmarekord
08. juuli 2019
Mina teen üksi, teie kambaga: registreeri tiim ja läbi 40 täispikka triatloni
04. juuli 2019
50 572 vigastustevaba jooksukilomeetrit
28. juuni 2019
2-kordse ultratriatloni maagiliseks piiriks on 19 tundi
14. juuni 2019
Minu uus võimalus maailmarekordi rajal
06. juuni 2019
Puhanuna ma ultratriatloni starti ei lähe
28. mai 2019
Rohkete ületundidega töönädalad seljatatud. Valmis võistlema.
17. mai 2019
Minu uus abimees
12. mai 2019
Ultradistantside kõrvalt kiirust püüdes
29. aprill 2019
Varasemat kopeerides naljalt uuele tasemele ei jõua
22. aprill 2019
Mitmekülgsusest lõigatud kasu 
12. aprill 2019
Nii see juhtuski...
08. aprill 2019
Pulsi-, kiirus- ja kaalunumbrid uutes kõrgustes
01. aprill 2019
Ultradistantsid ei surma kiirust
18. jaanuar 2019
Kas haigus nullib vormi?
16. jaanuar 2019
Tagasi 20-kordse ultratriatloni rajal
2018
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
06. juuni 2019

Puhanuna ma ultratriatloni starti ei lähe

Hooaja esimese stardini on jäänud veel üheksa päeva. Ultratriatloni puhul on mu stardieelne ettevalmistus erinev tavapärase (lühema ja intensiivse) võistluse omast. Kui organisimi maksimaalpingutust nõudva võistluse starti lähen puhanuna, siis ultravõistluse puhul on tulemus parem, kui keha on juba mõnda aega töörežiimiga harjunud. Seepärast ajastangi viimase taastumisnädala alguse kolm nädalat enne starti. Nii ka seekord, mil eelmine nädal oli kergem treeningnädal. Siinkoha täpsustan, et kergem treeningnädal tähendab üldjuhul iga päev treenimist, kuid väiksemas mahus. Näiteks viimasel taastumisnädalal tegin kümme treeningut (koguajaga 14 tundi).
Foto: Jakob Meier

Nädal enne võistlust tõstan koormuse ja intensiivsuse uuesti üles. Sealjuures on põhirõhk ujumisel. Kõige kauem püsib kehas jooksuvõimekus ning seda on 3-4 nädalat hoida suhteliselt lihtne. Keha võime rattasõiduasendiga hästi toime tulla säilib samuti mitu nädalat. Seepärast teengi viimased ülipikad rattasõidud 2-3 nädalat enne starti.

Ujumisega seevastu on lood hoopis teised - veetunde ja ujumisvõimekuse hoidmiseks tuleb vees käia kogu aeg ja vahetult võistluseni välja. Viimased rasked ja pikemad ujumised jäävad tavaliselt kuni nädal enne starti. Selleks et võistluse raames 7,6 km hästi ujuda ning veest hea enesetundega välja tulla, tuleb võistluseelsel nädalal palju vees tööd teha. Minu jaoks tähendab see viit ujumistrenni, millest kolm on pikemad ja režiimidega. Näiteks esmaspäeval oli mul 5,5 km, eile (kolmapäeval) 6,6 km ning laupäeval ootab ees veel 5,6 km pikkune ujumine.

Ujumised ei tohi kannatada ka võistlusnädalal stardipaika reisides. Sõit Tartust Emsdettenisse kestab sisuliselt kaks päeva (ööbimisega Poolas). Ujumiste planeerimisel tuleb sellega arvestada - esmaspäeval ujun veel kodus, teisipäeval reisin terve päeava, et kolmapäeva õhtupoolikul stardipaigas olla ja esimese asjana ujumistrenn ära teha.