Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
17. juuli 2020
Mida ma söön, et ära ei väsi?
13. juuli 2020
20 maratoni 20 järjestikuse päevaga - numbrid ja statistika
10. juuli 2020
Jooksumaratonide väljakutse ennustusmängud on avatud
01. juuli 2020
#challengeratasepp vol 3 - 20 maratoni 20 päevaga
08. juuni 2020
Ka treeningutel tuleb end proovile panna - 34 km jooksu päevas ja nii 59 päeva järjest
26. mai 2020
Jooksumaht kulutab tossud vähem kui kuuga
07. veebruar 2020
Füüsis taastub imeväel, vaim vajab väljapuhkamiseks palju rohkem aega
15. jaanuar 2020
1350 tundi sportimist viis keha ja vaimu uuele tasemele
2019
2018
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
07. veebruar 2020

Füüsis taastub imeväel, vaim vajab väljapuhkamiseks palju rohkem aega

Playitase spordikuurordis ringi liikudes on huvilised ligi astunud ja uurinud, kuidas mul pärast 40-kordset ultratriatloni on läinud ja mis ma siin teen. Olen mitmele pidanud selgitama, et seekord tulin ma siia treenima, mitte ironman triatlone järjest läbima :).

Palju on küsitud, kas ma olen ära taastunud. Olen selgitanud, et veel mitte ja et see võtab rohkem aega kui mõni kuu. Lihased taastuvad küll kiiresti ja on võimelised üsna peagi uuesti kvaliteetset tööd tegema, kuid vaimse poolega on hoopis teised lood. Kuna 20-kordsest ultratriatlonist taastumisel sai seda kogetud, siis ei tulnud see seekord mulle uudisena. Vaimujõu taastumise perioodil meeldib mulle tegeleda oma lemmiktegevusega - jooksmisega. Ja hea meel on tõdeda, et see tuleb mul hästi välja ja pakub suurt naudingut.

Foto: Jakob Meier

Hetkel on mul käsil jooksutsükkel, mille eesmärgiks on õpetada lihaseid füüsilisest pingutusest kiiresti taastuma. See tähendab vähemalt kolme jooksutrenni päevas. Kahe jooksutrenni vaheline aeg on see, kus ma keha taastumiskiirust kontrollin ja tagant utsitan. Ajapikku tõmban vaikselt trennidevahelist pausi koomale ja/või lisan kilomeetreid juurde. Ühes nädalas on mul ka kolm kiirusvastupidavust arendavat jooksu - just need võtmetrennid aitavad mul jooksuvõimekust tõsta. Kui ainult mugavsutsioonis tiksuda, siis ei ole mõtet kiiremaks saamisest unistada.

Toon siin näite eilsetest jooksutrennidest. Päev algas päikesetõusul 12 km jooksuga. Sellele järgnes lõuna ajal 17,3 km tõusude ja languste rohket maastikujooksu. Siis andsin kehale paar tundi taastumiseks, misjärel ootas ees lõigutrenn (kokku 15,5 km).  Arendava trenni jätan ma üldjuhul alati viimaseks, sest siis on selle kasutegur minu jaoks suurim. Seega pärast 29. kilomeetrit võtsin ette 3 x 8 minutit lõikude jooksmise.

Lõigutrenn nägi välja järgmine: alustuseks jooksin 22 minutit end soojaks. Esimese ja teise 8-minutilise lõigu jooksin kiirusega 3.24 min/km (17,6 km/h), viimase lõigu 3.23 min/km (17,7 km/h) kohta. Kuigi tegemist ei olnud maksimaalse pingutusega, ei olnud see ega pidanudki olema lihtne trenn. Keerukus seisnes just selles, et päeva esimeses pooles olin juba kaks jooksu ette teinud ning ka eelnevatel päevadel olin palju jooksnud (keskmiselt 40 kilomeetrit päevas). Seega jalgadesse on omajagu väsimust kogutud. Aga seda võimsam oli rahulolutunne, kui see trenn sai edukalt seljatatud.

Täna hommikul ärgates oli enesetunne ja lihased heas seisus. See tähendab, et võin treeningutega plaanipäraselt edasi liikuda.

Allolevast videost saad näha, kuidas väsinud jalgadega 17.6 km/h kiirusega jooksmine kõrvalt vaadates paistab.