Nüüd, mil olen paar nädalat kasutanud Garmini Vector pedaale, on õige aeg numbritest kirjutada. Võimsusmeeter on mu rattatreeningud teinud oluliselt huvitavamaks ja informatiivsemaks, seda eriti olukorras, kus mu kõik selle hooaja rattatrennid Eestis on tehtud pukil. Järgnevalt kirjutan sulle näitajatest, mida pean rattatrennide puhul oluliseks.
Foto: Jakob Meier
VO2 max rattal
Esimeste rattatrennidega (pukil) tuvastati mu VO2 max näitajaks 69 ml/kg/min. Üleeile Kanaaridel teise rattatrenni ajal näitas Garmin mu VO2 max väärtuseks 70.
Functional threshold power - FTP
FTP on teine oluline näitaja, mida Garmini pedaalide abil arvutatakse. FTP puhul on tegemist kõrgeima võimsustasemega, mida suudad ühe tunni jooksul säilitada. FTP arvutatakse 20-minutilise rattasõidu keskmise võimsuse järgi, korrutades seda 0.95-ga. Oma maksimaalse FTP teada saamiseks tuleb sõita 20 minutit nii tugevalt kui jõuad ning siis võtta sellest näidust 95%.
Kuigi ma ei ole FTP näitaja maksimumi veel enda puhul testinud (ehk ma ei ole 20 minutit võimete piiril pedaalinud), on Garmin seniste treeningute puhul mu kõrgemaks FTP näitajaks mõõtnud 270 vatti.
Kolmapäeval oli mul Fuerteventural esimene 100+ km pikkune rattasõit. Selle raames pidin ma millalgi 20 järjestikkuse minuti jooksul sõitma keskmise võimsusega 284 vatti (ehk FTP 270 = 284,2 * 0.95). Tõenäoliselt võiks mu maksimaalne FTP 20-minutilise maksimaalse pingutuse korral olla ca 300 vatti või veidi enam. Kui selle kunagi järgi testin, siis anna teada.
Foto võimsusandurist: Jakob Meier
Normalized power - NP
Kolmas oluline näitaja on NP. See on võimsuse keskmisele taandamise meetod, mida mõõdetakse vattides ja mida kasutatakse sõidutingimuste muutuste kompenseerimiseks. Välistingimustes rattasõit toimub reeglina muutlikes tingimustes (näiteks kõrgus, maastik ja tuule suund on varieerub pidevalt). See mõjutab otseselt võimsuse keskmist näitajat. Lihtne näide: kui vastutuult ja/või ülesmäge sõidad nt 300-vatise võimsusega, siis sama teed tagasi sõites muudaks soodsad tingimused sõidu lihtsaks ning tooks vatid oluliselt alla. Seega, üksnes keskmise võimsuse näitajast lähtumine ei pruugi sulle adekvaatset tagasisidet anda. NP näitaja võtab aga muutuvaid tingimusi arvesse.
Näide. Tuulisel ja mägisel Fuerteventural tehtud esimese rattasõidu ajal oli mu trenni keskmine võimsus 215 vatti. NP näitaja see vastu oli 238 vatti.
Järgnevad kaks nädalat sõidan ma Fuerteventural palju ratast. Huviga ootan, kuidas neis tingimustes mu võimsusnäitajad käituvad. Teiste kogemuse järgi peaks vattmeeter õpetama mind jõudu paremini jagama. Näiteks tugeva vastutuulega kiirus langeb ja see tekitab tahes tahtmata petliku tunde, et ma ei pinguta piisavalt. Vattmeetri abil peaksin saama pingutusastmest adekvaatse ülevaate ja õppima enda võimsustsoone tundma.
Ühte ma aga teha ei plaani. Nimelt ei kavatse ma hakata võistlustel ja ultrakatsumustel vattmeetri järgi tempot valima. Siis kuulan ma ainult oma keha. Nagu ma seda seni ajani alati teinud olen.
Esimeste rattatrennidega (pukil) tuvastati mu VO2 max näitajaks 69 ml/kg/min. Üleeile Kanaaridel teise rattatrenni ajal näitas Garmin mu VO2 max väärtuseks 70.
Functional threshold power - FTP
FTP on teine oluline näitaja, mida Garmini pedaalide abil arvutatakse. FTP puhul on tegemist kõrgeima võimsustasemega, mida suudad ühe tunni jooksul säilitada. FTP arvutatakse 20-minutilise rattasõidu keskmise võimsuse järgi, korrutades seda 0.95-ga. Oma maksimaalse FTP teada saamiseks tuleb sõita 20 minutit nii tugevalt kui jõuad ning siis võtta sellest näidust 95%.
Kuigi ma ei ole FTP näitaja maksimumi veel enda puhul testinud (ehk ma ei ole 20 minutit võimete piiril pedaalinud), on Garmin seniste treeningute puhul mu kõrgemaks FTP näitajaks mõõtnud 270 vatti.
Kolmapäeval oli mul Fuerteventural esimene 100+ km pikkune rattasõit. Selle raames pidin ma millalgi 20 järjestikkuse minuti jooksul sõitma keskmise võimsusega 284 vatti (ehk FTP 270 = 284,2 * 0.95). Tõenäoliselt võiks mu maksimaalne FTP 20-minutilise maksimaalse pingutuse korral olla ca 300 vatti või veidi enam. Kui selle kunagi järgi testin, siis anna teada.
Foto võimsusandurist: Jakob Meier
Normalized power - NP
Kolmas oluline näitaja on NP. See on võimsuse keskmisele taandamise meetod, mida mõõdetakse vattides ja mida kasutatakse sõidutingimuste muutuste kompenseerimiseks. Välistingimustes rattasõit toimub reeglina muutlikes tingimustes (näiteks kõrgus, maastik ja tuule suund on varieerub pidevalt). See mõjutab otseselt võimsuse keskmist näitajat. Lihtne näide: kui vastutuult ja/või ülesmäge sõidad nt 300-vatise võimsusega, siis sama teed tagasi sõites muudaks soodsad tingimused sõidu lihtsaks ning tooks vatid oluliselt alla. Seega, üksnes keskmise võimsuse näitajast lähtumine ei pruugi sulle adekvaatset tagasisidet anda. NP näitaja võtab aga muutuvaid tingimusi arvesse.
Näide. Tuulisel ja mägisel Fuerteventural tehtud esimese rattasõidu ajal oli mu trenni keskmine võimsus 215 vatti. NP näitaja see vastu oli 238 vatti.
Järgnevad kaks nädalat sõidan ma Fuerteventural palju ratast. Huviga ootan, kuidas neis tingimustes mu võimsusnäitajad käituvad. Teiste kogemuse järgi peaks vattmeeter õpetama mind jõudu paremini jagama. Näiteks tugeva vastutuulega kiirus langeb ja see tekitab tahes tahtmata petliku tunde, et ma ei pinguta piisavalt. Vattmeetri abil peaksin saama pingutusastmest adekvaatse ülevaate ja õppima enda võimsustsoone tundma.
Ühte ma aga teha ei plaani. Nimelt ei kavatse ma hakata võistlustel ja ultrakatsumustel vattmeetri järgi tempot valima. Siis kuulan ma ainult oma keha. Nagu ma seda seni ajani alati teinud olen.