Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
29. september 2019
40-kordse ultratriatloni statistika alade ja päevade lõikes
23. september 2019
Virge: hetki meie pereelust
13. september 2019
Vaata, õpi ja tee paremini - nii rekordid sünnivadki
06. september 2019
Tagaajaja roll on samuti motiveeriv 
14. august 2019
Pulsinäitajate järgi ma justkui ei spordiks
01. august 2019
Austria 5-kordne ultratriatlon: ootamatustele kaotatud maailmarekord
08. juuli 2019
Mina teen üksi, teie kambaga: registreeri tiim ja läbi 40 täispikka triatloni
04. juuli 2019
50 572 vigastustevaba jooksukilomeetrit
28. juuni 2019
2-kordse ultratriatloni maagiliseks piiriks on 19 tundi
14. juuni 2019
Minu uus võimalus maailmarekordi rajal
06. juuni 2019
Puhanuna ma ultratriatloni starti ei lähe
28. mai 2019
Rohkete ületundidega töönädalad seljatatud. Valmis võistlema.
17. mai 2019
Minu uus abimees
12. mai 2019
Ultradistantside kõrvalt kiirust püüdes
29. aprill 2019
Varasemat kopeerides naljalt uuele tasemele ei jõua
22. aprill 2019
Mitmekülgsusest lõigatud kasu 
12. aprill 2019
Nii see juhtuski...
08. aprill 2019
Pulsi-, kiirus- ja kaalunumbrid uutes kõrgustes
01. aprill 2019
Ultradistantsid ei surma kiirust
18. jaanuar 2019
Kas haigus nullib vormi?
16. jaanuar 2019
Tagasi 20-kordse ultratriatloni rajal
2018
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
22. aprill 2019

Mitmekülgsusest lõigatud kasu 

Täna algas viimane nädal käimasolevast 4-nädalasest treeningtsüklist. Ujun viiel päeval nädalas, ratast sõidan kuuel päeval nädalas ning jooksen iga päev. Kui eelmise nädala põhiujumised (esmaspäev, kolmapäev ja laupäev) jäid 5-6 km vahele, siis selle nädala teises pooles ootab mind ees juba 7,2 km ujumine.
Minu puhul kehtib reegel, et vees tehtud raskest tööst saab kõige rohkem kasu jooksuvõimekus. Möödunud nädal tõi taas trennis uue 10 km jooksurekordi - aeg 31:48. Nädal aega varem joostud rekord sai seekord parem tervelt 36 sekundit. Ka seekord ei olnud tegemist maksimaalse pingutusega, vaid kiirusvastupidavuse arendamise treeninguga, kus enamus jooksu toimus allpool anaeroobset läve.

Jooks numbrites nägi välja järgmine: esimesed 6.5 km jooksin kiirusega 3:12 min:sek/km ning pulss tõusis kuni 161-ni. Viimased 3.5 km jooksin kiirusega 3:06 min:sek/km ja pulss tõusis jooksu lõpuks 170-ni. Allolevast videost saad näha, kuidas selline kiirus jooksulindil kõrvaltvaatajale paistab.


Üleminekute treenimine

Oma treeningutes panen ma väga suurt rõhku alade vahetamise treenimisele. Oluline on, et ala vahetamisega oskaks keha eelmisest tegevusest juba järgmise tegevuse ajal taastuda. See on 40-kordse ultratriatloni puhul võtmetähtsusega oskus. Tähtis ei ole ainult rattalt jooksule ülemineku treenimine, vaid ka ujumiselt ülemineku treenimine. Mina näiteks teen praktiliselt alati pärast basseiniujumist kohe jooksutrenni otsa. Selle tulemuseks on tõsiasi, et ujumine (olgu ta keeruline tahes), ei mõjuta sisuliselt üldse jooksuvõimekust. Paar näidet eelmisest nädalast:

  • reedel ujusin 3.3 km ning seejärel jooksin kohe 15 km ajaga 58:12 (s.t. keskmine kiirus 3:53 min:sek/km). Keskmine pulss jooksu ajal oli 126;

  • laupäeval ujusin 5.5 km ning seejärel jooksin kohe 12 km ajaga 47:28 (s.t. keskmine kiirus 3:57 min:sek/km). Keskmine pulss jooksu ajal oli 123.

Erinevate alade üksteise järgi tegemisel on ka mitmeid muid kasutegureid. See säästab mulle palju aega ning seeläbi treenin ma samal ajal ka keha võimet suurte mahtudega toime tulla. Kindlasti on see meetod üks mu aeroobse vastupidavuse nurgakivi.