.jpg)
Nii nagu mul on katsumustel ja võistlustel alati ajalised- ja/või distantsilised eesmärgid, sean ma taolisi eesmärke ka treeningutel. Uueks ettevõtmiseks valmistudes lähenen varasemaga võrreldes uue nurga alt. Mu tänased tegemised on läinud sedavõrd suureks, et nendeks valmistumine kujutab endast juba omaette katsumust.
Loetud päevad tagasi sain edukalt ühele poole seni pikima treeningtsükliga, mille eesmärk oli järgmisi katsumusi silmas pidades testida oma füüsilist vastupidavust, taastumiskiirust ning veenda seeläbi ennast, et plaanitavate katsumuste ärategemine on hästi õnnestumise korral võimalik. Nüüd kirjutan sulle viimastest treeningutest veidi lähemalt.
Fakte kaheksa ja pool nädalat kestnud treeningtsükli kohta:
- 59 päevaga jooksin kokku 2001 km ehk keskmiselt 33,91 km päevas;
- 2001 km jooksmiseks kulus mul kokku 141:15:41, mis teeb ühe kilomeetri keskmiseks kiiruseks 14,2 km/h ehk 4.14 min:sek;
- selle aja jooksul tegin 119 jooksutreeningut, 70 rattasõitu ja 20 ÜKE trenni;
- viimased 50 päeva jooksin ma igal päeval vähemalt 30 kilomeetrit;
- jooksumaht nädalate lõikes:
- 1. nädal 162 km,
- 2. nädal 215 km,
- 3. nädal 256 km,
- 4. nädal 231 km,
- 5. nädal 258 km,
- 6. nädal 224 km,
- 7. nädal 252 km ja
- 8. nädal 267 km;
- pikim jooksupäev oli 55,52 km;
- kiirust arendavaid jooksutrenne tegin 15 korral, teine samapalju rattal;
- 11 päeval jooksin vähemalt 42,2 km päevas.
Alltoodud treeningpäevikust näed, et ma vajasin ühte nädalat, et keha suure jooksukoormusega kohaneks. Alates teisest nädalast tõstsin nädalase jooksukilometraaži üle 200 km. Nädal hiljem lisasin treeningutesse ka kiirust arendadavad tempojooksud. Üks asi on lihtsalt palju ja mugavas tsoonis joosta, hoopis teine aga suurte mahtude juures ka kiirust treenida.
Mitmes osas maratoni jooksmine treenib hästi vaimujõudu
Ekslik on arvata, et maratoni või sellest pikema distantsi jooksmine mitmes osas on lihtsam, kui teha seda ühtejutti ühe jooksuga. Mitme jooksu puhul peitub raskus just pärast pausi uuesti alustamises. Usun, et nõustud minuga, et kui esimeseks joosta näiteks 30 km ja teha siis paaritunnine paus, siis uuesti jooksma hakkamine on tekkinud rammestuse ja lihaskanguse tõttu nii füüsiliselt kui vaimselt päris keeruline.
Samas, kui suuta sellest üle olla ja seda tasapisi harjutada (alustades väiksemate distantsidega), siis on võimalik oma tahtejõu tugevus täiesti uuele tasemele viia. Selliselt treenisin ma oma tahtejõudu koguni 11 päeval maratoni joostes, kusjuures päris treeningtsükli lõpus läbisin maratoni või rohkem viiel päeval kuuest.
Langetasin kehakaalu ja õpetasin keha energiasäästlikumalt töötama
Langetasin treeningtsükli jooksul teadlikult oma kehakaalu 6 kg võrra. See ei olnud üldse lihtne ettevõtmine, kuid kasulik ja vajalik. Treeningtsükli ajal oli mitu hetke (õnneks mitte ülearu palju), kus energiadefitsiit selgelt tunda andis ja seepärast ka jooksutrenn oli tavapärasest raskem. Keha aga kohaneb kiiresti ja kõigega - peagi harjus organism igapäevase energiamiinusuega ning õppis vähemaga hakkama saama. Ennekõike väljendub see rahuliku jooksu kiiruse kasvamises ja pulsi langemises.
Kaalulangusest, selle kasuteguritest ja õpitud tähelepanekutest teen eraldi postituse.
* Selline nägi välja minu viimase 2 kuu treeningpäevik jooksmise osas:
* tabelis sinisega on tähistatud need päevad, mil ma tegin kiirust arendavaid tempojookse;
* punasega on tähistatud päevad, mil jooksin maratoni või enam päevas.