Nüüd, kus esimese võistlusstardini on jäänud loetud päevad, on viimane aeg likvideerida oma võlgnevus sinu ees - mul on veel kirjutamata kahe viimase vereanalüüsi tulemustest. Miks vereanalüüsid olulised on? Alati pärast rasket treeningtsüklit hindan verepildi järgi, kas ja millise mõju see kehale jättis ning kui kiiresti näitajad tagasi normi saavad. Verepildi järgi oskan ma paremini järgmist treeningtsüklit plaanida ja aegsasti tuvastada võimalikke ületreenituse ohumärke.
Esmalt räägin sulle analüüsi tulemustest, mis sai antud pärast Lanzarote treeninglaagrit, kus 14-päeva jooksul sai trenni tehtud 88 tundi. Selle treeningtsüklist kohta saad lugeda siit. Tavaliselt annan ma vereanalüüse kahel korral - kohe pärast koormusnädalat ning nädal hiljem. Esimese analüüsiga fikseerin hetkeseisu ning teise analüüsiga hindan taastumiskiirust. Kuna kohe pärast Lanzarote laagrit ei olnud mul võimalik verd anda (reisisin koju Lanzarotelt), siis sai seekord kontrollitud üksnes taastumist. Selgus, et nädal pärast Lanzarote treeninglaagrit olid verenäitajad igati korras (vt tabelit). See oli selge märk ülikiirest taastumisest. Kahjuks jäi seekord teadmata, mis seis mul päev pärast laagrit oli. Huvitav oleks olnud teada, kas üldse ja palju verenäitajad sellise keerulise treeningtsükliga normidest väljusid.
SYNLAB-is sai vereanalüüse teostatud ka pärast viimast treeningtsüklit, mille kohta võid lähemalt lugeda siit. See treeningtsükkel kulmineerus nädalavahetusega, mil reedel sai rattaga Tartust Pärnusse sõidetud, laupäeval sai ujutud 7,5 km ja seejärel joostud 19 km ning pühapäeval rattaga Pärnust Tartusse tagasi sõidetud. Kuna esmaspäeval ei olnud mul võimalik analüüsideks verd andmas käia, sai seda tehtud kohe teisipäeva hommikul (s.o. 1,5 päeva pärast treeningtsükli lõppu). Plaan oli ka nädala pärast minna analüüse andma, kuid see jäi tegemata lihtsal põhjusel - ei olnud, mida hinnata. Nimelt selgus, et vereanalüüsid oli sisuliselt korras juba 1,5 päeva pärast treeningtsüklit (tulemusi võid näha juuresolevast tabelist). Kuigi tulemustega oli põhjust rahul olla, näitas lümfotsüütide madal arv, et keha kaitsevõime on tavapärasest madalam ning et järgnevatel päevadel tuli olla ettevaatlik, et ei korjaks kusagilt mingit külmetust või viirust üles.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemad analüüsid kinnitasid tõsiasja, et keha taastub rasketest pingutustest väga kiiresti. Seda on hea teada, arvestades taastumisalast väljakutset, mis mind juuli lõpus ees ootab. Juuli viimastel päevadel toimuva 3-kordse ultratriatloni (11,4 km ujumist + 540 km ratast + 126,6 km jooksu) ning 10-kordse ultratriatloni vahele jääb kõigest 16 päeva. Nii vähese taastumisaejaga ei ole ma varem pidanud hakkama saada. Näiteks eelmisel aastal jäi 3-kordse ja day by day formaadis 10-kordse ultratriatloni vahele tervelt 24 päeva.
Kõik postitused
04. juuni 2017
